In Kuulutamine,Välismisjon

Myanmar ja sealsed luterlased

Myanmar eraldus Indiast II maailmasõja tulemusel. Maa oli kristlikule misjonile kaua kättesaamatu, aastani 2011 valitsesid seda sõjaväelased. Praegu kestab üleminekuprotsess, kus demokraatia  sammhaaval kosub, aga korruptsiooni on veel palju. Rahvastikust pool on alla 25-aastased ja ehkki sündimus on suur, kuulub riik siiani maailma kõige vaesemate hulka. Üks suuri probleeme on kirjaoskamatus. Majandus siiski kasvab, sest töökäsi on võtta ja maavarasid piisab.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse (SLEY) misjonärid Myanmaris, Helene ja Joona Toivanen töötavad Myanmari Luterlikus Kirikus (LCM), edendades selle teoloogiaõpet. Kiriku kogudused asuvad suurimas linnas Yangonis ning Põhja-Myanmari külades. „Siin loetakse koguduste liikmeteks kõiki, kes mingil viisil selle tegevuses osalevad, mitte ainult neid, kes ametlikult sellega liitunud on. Nii ulatub liikmete arv sadadeni,” selgitavad Toivanenid. LCM korraldab lisaks kahe lastekodu tööd: üks on Yangoni eeslinnas ja teine Kesk-Myanmaris Chauki külas.

Meie misjonäride siinne koostöökirik on noor, asutatud 2000. aastal. Umbes viis aastat varem avastasid mõned eri konfessioonide pastorid enda jaoks Lutheri „Väikese katekismuse” ja see huvi viiski luterliku kiriku tekkeni. Üks võtmeisikuist tollal oli praeguse kirikujuhi isa. LCM võttis Soome misjoniorganisatsiooniga koostöö eesmärgil ühendust ja 2013 kirjutati leping alla.  

Myanmar vajab kristlikku misjonitööd – muud vagadust leidub siin küll, aga myanmarlastel tuleb teada saada, et Jeesuse Kristuse kaudu on igaühele patud andeks antud. Levinuim usund siin on häälekas ja silmapaistev theravada budism, millele on meediaväljaanded avatud ja ka templite valjuhäälditest kostub palvetekste pea ööpäev läbi.  Kristlasi on 4-6%. Veidi suurem usuvähemus on moslemid. Vägivald vähemuste vastu pole mõnes paigas välistatud. Myanmaris varem töötanud Pekka Huhtineni meelest on siinne keskkond siiski silmiavav ja mõjub pigem tervendavalt, kui oled enne harjunud elama kristlikul maal.

Peale LCM on Myanmaris veel viis väikest luterlikku kirikut, viimane tekkis alles hiljaaegu LCM jagunemisel. Misjonitööd see ei sega, ehkki meie misjonäre selline areng ei rõõmusta. Toivanenide hinnangul põhjustavad kirikute – ja mitte ainult luterlike – paljusust tugevad hõimuidentiteedid. Kirikuid asutavad teatud hõimud, kelle inimesed ei taha liituda teiste hõimude kirikutega. Kristlik identiteet jääb hõimutundele kahjuks veel alla. „Myanmarlastel on raske aduda, et Kristuses on kõik hõimu- ja muud maised enesenägemused ületatud,” meenutab Joona apostel Pauluse öeldut.

„Luterliku identiteedi tugevdamine on jälle oluline, sest paljud noored ei saa siin konfessionide erinevustest aru. Nii mõnigi järgib pühitsuselu esileseadvaid õpetusi, kus puudub luterlusele omane armu rõhutamine.” Seetõttu ongi oluline LCM teoloogiainstituudi arendamine, kus õpetatakse luterliku usutunnistuse kohaselt. Teoloogiakooli aitasid asutada eelmised Myanmari misjonärid, nüüd pensionil abielupaar Huhtinen, ja seda juhivad praegu Toivanenid.

Allikad: „Sanansaattaja” 17/2020, Toivaset Missio Facebookis

Tags Clouds