In Kuulutamine

Perekond Ruotsala asub tööle Kambodžas

Üle kümne aasta Eestis töötanud Soome Misjoniseltsi misjonärid Pia ja Tero Ruotsala on jõudnud uuele „kodumaale”: Kambodžasse, tööle luterlikus kirikus pealinnas Phnom Penhis. Esmalt ootab kuus kuud khmeri keele õppimist, misjärel Pia asub kiriku pere- ja hingehoiutööd nõustama ehk umbes samale erialale mis Eestis. Muusikust Tero on kutsutud kirikutöö nõustajaks laiemalt. Tütar Vilja asub õppima kohalikus International Baccalaureate koolis.

Ruotsalad liikusid Eestist Kagu-Aasiasse, kuna neid läkitav Soome Misjoniselts on otsustanud edasi töötada ainult sellistes riikides, kus kristlasi on alla 10 % ja kus vajatakse rohkem arenguabi.

Saabujate kraadimine lennujaamas

Läbinud marsruudi Helsingi-Frankfurt-Taipei-Phnom Penh, veetsid Ruotsalad alates 7. septembrist kaks esimest nädalat karantiinis. Terve mugav hotell oli nende ja veel ühe misjonipere päralt, sest turismiviisaga praegu riiki ei pääse. Suhteliselt vaene Kambodža on endale hästi teadvustanud, et siin ei  saada hakkama  suure hulga COVID 19 nakatunutega. Ranged piirangud on aidanud: nakatumine on vähene, mistõttu ka misjonärid tunnevad end turvaliselt.

Pilk hotelliaknast

Hotelli hea wifi abil saadi iga päev pidada videokõnedega töökoosolekud ja kaugõpet. Välja sai otsitud  kortereid, mida vabanedes vaatama minna. Kaval on neid külastada siis, kui tänavail kohati uputab – nii pole pärast üllatusi. Parajasti kestab vihmaperiood, mil sajab hooti kõvasti iga päev. Päeval ületab temperatuur +30. Ajavahe Eestiga on neli tundi.

Kambodža lähiminevikku on varjutanud punaste khmeride verine režiim 1970ndail, mille mõju ulatub tänapäeva. Kultuuri iseloomustavad budismi, hinduismi ja loodususundite mõjud ning siin on rohkesti vastavaid riigipühi. 16.-18.09 oli näiteks Pchum Ben, esivanemate austamine, millega lõpeb budistlik paastuaeg. Mungad laulavad siis öö läbi, et põrgu väravad avaneksid ja esivanemad vähemalt seitsmenda põlveni vabaks pääseksid. Peredes tuleb nende hingi samal ajal riisipallidega toita, et nad teekonnal valgustuse poole vastu peaksid. Pidustused lõpevad põrguväravate sulgumisega, nii et osa esivanemaid veel vangi jääb.

Pidustusteks sõidetakse linnadest maale, võttes kodukülla elama jäänute jaoks kaasa raha-abi.  See käivitab taskuvargaid, kellede eest turiste sel perioodil hoiatatakse. Kes nende päevade ohvritseremooniatest osa ei võta, võib edaspidi karta needust. Ka Ruotsalate hotellist hüppas mitu teenindajat mootorrattale, et mitu tundi kodukülla templipühale sõita.

“Pereterapeudi pilguga on Pchum Ben huvitav pidustus oma püüdega saada esivanematega kontakti,” leiab Pia. “Soovitakse teadvustada olnut,  juhtida kogu peret valusatest mälestustest  vabanemise  poole. See on vajalik igaühe jaoks ja kristlastele annab siin lootust tühi rist, millel Kristus ise on end  ohverdanud meie pattude eest. Võime oma eluteel samuti oodata kord taaskohtumist esivanematega.”

Hotelli väravas, turvamehe rõõmsa pilgu all

Misjonärid jõudsid kohale Helsingi Belgia saatkonna kaudu saadud viisadega. Ees ootab aga veel töölubade ja pikaajaliste tööviisade vormistamine, milleks on oodatud eestpalved ka sõpradelt Eestis. Loodetavasti on ka viimase, neljanda viirusetesti tulemused kõigil negatiivsed, mis võimaldab hotelli vangistusest pääseda. „Kibelen juba linna peale inimestega kohtuma,” kinnitas Pia Facebooki lehel „Ruotsalat Toivon Tiellä” (Lootuse Teel), kust saab misjonipere tegemisi jälgida ja mille põhjal seegi lugu on tehtud.

Tags Clouds