In Kuulutamine

Piibli tõlkimine ersadele

Soome-ugri keelte volga rühma kuuluv ersa keel on Mordva Vabariigis Kesk-Venemaal üks ametlik riigikeel koos vene ja mokša keelega. Ersasid ja mokšasid nimetatakse kokku mordvalasteks, kuigi nad ise on end alati eri rahvusteks pidanud. Mordvalasi on kokku üle 800 tuhande. Eestiski elab neid ligi tuhat, enamikus ersad.

Mordva lipp

Esimene emakeelne piiblitekst ersadele ilmus juba 1821 – Luuka evangeelium. Järgmisel aastal ilmus juba terve Uus Testament. 1973 anti uuesti välja 1910. aastal ilmunud kogumik nelja evangeeliumiga. Seejärel algas 1990ndatel ersa koguduste koostöö Helsingi Piiblitõlkeinstituudiga terve Piibli äratõlkimiseks. Uus Testament tuli tõlkemeeskonna töö tulemusel trükist 2006 ja psalmide raamat 2011. Kevadel 2020 jõudis lugejateni kogumik Ruti, Joona, Ülemlaulu, Õpetussõnade ja Koguja raamatuga. Vana Testamendi tõlkimine kestab.

Tõlkija Tamara Bargova

Peamine tõlkija on praegu Tamara Bargova. Lapsepõlves Bargova ristiusuga lähemalt kokku ei puutunud. Koduküla Andrejevka kirik oli lõhutud juba 1930ndail ning tõsiusklikud külastasid 45 km kaugusel asuvat kirikut. Tamara ja kolm venda olid lapsena siiski ristitud – mitte kirikus, vaid kodus sugulaste poolt. Kodus oli pühaseräti varjus ikoon, mis seati nähtavaks kaks korda aastas, ülestõusmis- ja jõulupühadeks. Pühademunade kinkimine, kalmistul palvetajate kuulmine ja isegi tervitushüüd „Kristus on üles tõusnud!” tüdrukule kristluse sisu siiski edasi anda ei suutnud.

„Esimest korda sain Piiblit käes hoida 1992. aastal. See oli venekeelne ja tundus huvitav, aga lugedes jäi kaugeks. Sel ajal oli parajasti pooleli Uue Testamendi tõlkimine ersa keelde. Mind kui kutselist tõlkijat paluti töö tulemust hinnata ja stiililiselt kohendada. See oli minu jaoks esimene tõsisem samm Jumala tundmaõppimise poole,” tunnistab Bargova. „Varem ma küll ka palvetasin vene või kirikuslaavi keeles, aga emakeeles palvetades märkasin, kuidas palve oli palju ausam, tuli südamest.”

Esimene tänapäevane ersa piiblitõlkija, suurepärane emakeele tundja ja sügavalt usklik Niina Aduškina lahkus igavikku 2008. aastal. Tamara Bargova jätkab Aduškina tööd. Ta on tutvustanud Piibli tõlkimist oma rahvale ersa ajalehes, kus ta töötas, ning Mordva televisioonis, kus neid saateid on suure huvi tõttu palju korratud.  

„Püüame järjest selgemate ja täpsemate väljendite poole,” räägib Bargova. „Vaja oleks koostada ka Piibli sõnaraamat. Seda vajaksid nii usklikud kui ka kooliõpilased.” Ersade seas võib märgata, kuidas emakeelse piibliteksti mõjul kasvab vastutustunne ja mure oma sõprade, sugulaste ja kogu rahva pärast. Jumala tervendavat sõnumit soovitakse edasi jagada. Kui näiteks Õpetussõnade raamat kuuluks koolide õppeprogrammi, siis ei teeks inimesed oma elus  paljusid saatuslikke vigu, leiavad tõlkijad.

Tamara Bargova tunnistab, et ehkki ta ise õppis Jumalat tundma alles keskealisena, tuli Jumal ta südamesse elama. „Vahel tuleb ette olukordi, kus ma tunnen segadust, kuidas edasi minna. Siis pöördun ma sisimas Jumala poole ja kõik muutub: tean, kuidas edasi tegutseda ja kuhu oma eluga suunduda. Mul on aastatega kuhjunud palju järelemõtlemata tegusid ja salvavalt väljaöeldud sõnu, aga Issanda lähedalolu annab lootuse need andeks saada. See kindlus, et Kõigekõrgem on minu juures, kui mina Temas püsin, annabki mulle võime Tema sõna tõlkida.”

Kuna tõlketöö käib vene keelest, siis on vaja tulemust Piibli originaalkeeltest üle kontrollida. Selleks varustab tõlkemeekonda konsultantide ja ülevaatajatega Helsingi Piiblitõlkeinstituut. Üheks ülevaatajaks on hiljuti saanud ka eestlanna Liliann Keskinen.

Tõlkija Tamara koos konsultant Mirjamiga

Allikad: Helsingi Piiblitõlkeinstituut, MTÜ Fenno-Ugria, Venemaa soome-ugri kultuurikeskus