In Kuulutamine

Raamat “Usalduse viljad” 30 aasta misjonikoostööst

Missio Läänemaa lõpupäevil, alates 19.08 saab Haapsalus jm osta EELK Misjonikeskuse väljaantud raamatut „Usalduse viljad” 129 kaasautori lugudega, kes on 30 aasta jooksul olnud keskuse tegevusega kuidagi seotud. Kogumiku idee autor, misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru on selleks alates maist 2020 kogunud keskuse kaastööliste meenutusi. Kümmekond valitud lugu on varem ilmunud ajakirjas Meie Misjon, aga ülejäänud ehk lõviosa on uued. EELK misjonitöö olemust eri tahkudelt avava raamatu sisukorda ja tutvustust saab lugeda siit.

Suures formaadis, 256 leheküljega kogumiku lood on elust enesest ja värvifotodega, mis annavad panuse meie misjoniloo jäädvustamisse. Isikupärased kaastööd on Jumala abiga tervikuks seadnud toimetaja Piret Riim.

Raamatu väljaandmist saab toetada Hooandja kaudu, saades ühtlasi ilmuva teose omanikuks.

Raamatut misjonikeskusest tellides tuleb maksta 25 eurot SA EELK Misjonikeskus arveldusarvetele EE482200001120254269 (Swedbank) või EE551010602016015008 (SEB), selgituseks: raamat. Kättesaamine tuleb kokku leppida tel 6464760 või e-postiga mk@eelk.ee.

TEKSTINÄITEID:

Saime ka kiiresti aru, et tegelikult olime vaesed hoopis meie, aitajad. Olime Soomes liialt harjunud mugavuse ja turvatundega. Meil polnud aimugi, mida tähendab Kristuse pärast kannatada. Meie eesti sõprade lood kraapisid südant. Saime aru, kui vankumatul alusel püsivateks on siinsed kristlased tagakiusu tingimustes kasvanud.

Jouni Turtiainen, kirikuõpetaja Soomest

 

Külastasime Soome misjoniorganisatsioonide misjonipäevi, kuhu meid alati kutsuti. Ühel sellisel üritusel otsustasime pakkuda eesti rahvustoitu. Võtsime kaasa kamapulbri pakke ja kamašokolaadi. Küsimusele, mis see on, vastas Kadri: „Kama!“ Segu maitses hästi, nimi tekitas suurt elevust ja peagi olid kõik pakid ja šokolaad müüdud. Teatavasti kasutatakse kama nime soome keeles mõnikord ka uimastite puhul…

Vaike Särak, misjonikeskuse raamatupidaja

 

Ükskord tegi Leevi ettepaneku võtta järgmise aasta seminari teemaks “lootus”. Hoiatasin teda, et ma ei ole selle mõistega varem töötanud. Leevi selgitas, et mul tasuks lähemalt uurida, mida Piibel selle kohta ütleb, sest lootusest oli nõukogude võimu ajal saanud õõnes loosung, tühi sõnakõlks, samas kui kristlaste jaoks tähendab see midagi väga tõelist. Meil oli väga vaja rääkida lootusest, sest Kristuses on meil tõeline lootus nii selles kui järgmises ilmas Tema andeksandmise ja ülestõusmise tõotuse läbi. Jällegi olin ma teilt midagi väga olulist õppinud!

Robert Kolb, teoloogiadoktor USAst

 

Üks esimesi koolitusi Lihulas oli hästi ette valmistatud ja ootasime elevusega saabujaid. Inimesi lisandus, aga muuhulgas sõitis õuele politseiauto, mis muidugi tekitas ärevust. Sealt hakkas välja astuma inimesi, kes kõik meie poole suundusid. Mis nüüd saab, mõtlesime, ja kuidas väikesesse autosse nii palju rahvast ära mahub? Aga selgus, et need olid naaberkoguduse liikmed, kes transpordivahendi puudumise tõttu läksid politseist abi otsima.

Pirjo Salminen koolitaja Soomest

 

Isiklikult minu lemmikhetkedeks olid Piiblibussi parkimised külapoodide ees. Seal tundusid inimesed eriti avameelsed. Mitte et nad kerge auru all oleks olnud – seda vahel ka – kuid nii omamoodi bussi polnud ju varem nähtud ja pidi ju tulema kaema. Nii ei jäänud meil muud kui hoida jututeemad Jumalal. Pakkusime võimalust koheseks palveks, kui jutt murede peale läks. Huvitav, et eri paigust on meelde jäänud just mehed, kes end avasid: “Paluge Jumalat. Ma ei saa oma eluga hakkama!” Või üks proua, kes väitis, et tema on elus kõik õigesti teinud ja Jumalat ei vaja. Hiljem kirjutasin selle vestluse ajendil laulu “Oma õigus ei suuda mind aidata”.

Andres Jäätma, muusik