In Kuulutamine

Raamat “Usalduse viljad” 30 aasta misjonikoostööst

Augustis plaanime Missio Läänemaa raames esitleda raamatut „Usalduse viljad”, mis on kujunenud rohkem kui 100 kaasautori lugudest, kes on 30 aasta jooksul olnud EELK Misjonikeskusega seotud. Oma tegemisi tutvustavad välismisjonärid Eestis, meilt välja läkitatud töötajad, koostööpartnerid Soomest, Norrast, USAst ja Venemaalt ning muidugi kaastöölised Eestis.

„Paneb imestama, kuidas meid on usaldatud,” tõdeb misjonikeskusesse saabunud lugude põhjal kogumiku idee autor, EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, kes alates maikuust 2020 on palunud keskuse kaastöölistelt misjonialaseid meenutusi, et sisustada kodus veedetavat aega. Viiruseoht ei taandunud ja autorite ring järjest kosus, nii et augustis on trükist oodata suures formaadis paarisaja leheküljega kogumikku 14 suurema teemaga: misjoni taasavastamine, piirid avanevad, kontoris ja koolis, juhataja paremad käed, kristlasena koguduses, piibliõpe, Eestisse kogudusetööle, lapsed-noored-pered, läkitatud välismaale, diasporaakoguduste teenimine, muusika, evangelism, meedia, strateegia.

Lood on elust enesest ja värvifotodega. Raamat annab ettekujutuse Eesti luterliku kiriku ühe allasutusega seotud võrgustiku tegevusest alates Eesti taasiseseisvuse toodud uutest võimalustest kuni järjekordsete muudatusteni krooniviiruse tulekul. Kirjud kaastööd on Jumala abiga üheks tervikuks seadnud toimetaja Piret Riim.

Raamatut saab kuni juuli alguseni meilt ette tellida, leppides tel 6464760 või e-postiga mk@eelk.ee kokku kättesaamisviisi ja makstes soodushinna 22 eurot SA EELK Misjonikeskus arveldusarvetele EE482200001120254269 (Swedbank) või EE551010602016015008 (SEB), selgituseks: raamat.

TEKSTINÄITEID:

Saime ka kiiresti aru, et tegelikult olime vaesed hoopis meie, aitajad. Olime Soomes liialt harjunud mugavuse ja turvatundega. Meil polnud aimugi, mida tähendab Kristuse pärast kannatada. Meie eesti sõprade lood kraapisid südant. Saime aru, kui vankumatul alusel püsivateks on siinsed kristlased tagakiusu tingimustes kasvanud.

Jouni Turtiainen, kirikuõpetaja Soomest

 

Külastasime Soome misjoniorganisatsioonide misjonipäevi, kuhu meid alati kutsuti. Ühel sellisel üritusel otsustasime pakkuda eesti rahvustoitu. Võtsime kaasa kamapulbri pakke ja kamašokolaadi. Küsimusele, mis see on, vastas Kadri: „Kama!“ Segu maitses hästi, nimi tekitas suurt elevust ja peagi olid kõik pakid ja šokolaad müüdud. Teatavasti kasutatakse kama nime soome keeles mõnikord ka uimastite puhul…

Vaike Särak, misjonikeskuse raamatupidaja

 

Ükskord tegi Leevi ettepaneku võtta järgmise aasta seminari teemaks “lootus”. Hoiatasin teda, et ma ei ole selle mõistega varem töötanud. Leevi selgitas, et mul tasuks lähemalt uurida, mida Piibel selle kohta ütleb, sest lootusest oli nõukogude võimu ajal saanud õõnes loosung, tühi sõnakõlks, samas kui kristlaste jaoks tähendab see midagi väga tõelist. Meil oli väga vaja rääkida lootusest, sest Kristuses on meil tõeline lootus nii selles kui järgmises ilmas Tema andeksandmise ja ülestõusmise tõotuse läbi. Jällegi olin ma teilt midagi väga olulist õppinud!

Robert Kolb, teoloogiadoktor USAst

 

Üks esimesi koolitusi Lihulas oli hästi ette valmistatud ja ootasime elevusega saabujaid. Inimesi lisandus, aga muuhulgas sõitis õuele politseiauto, mis muidugi tekitas ärevust. Sealt hakkas välja astuma inimesi, kes kõik meie poole suundusid. Mis nüüd saab, mõtlesime, ja kuidas väikesesse autosse nii palju rahvast ära mahub? Aga selgus, et need olid naaberkoguduse liikmed, kes transpordivahendi puudumise tõttu läksid politseist abi otsima.

Pirjo Salminen koolitaja Soomest

 

Isiklikult minu lemmikhetkedeks olid Piiblibussi parkimised külapoodide ees. Seal tundusid inimesed eriti avameelsed. Mitte et nad kerge auru all oleks olnud – seda vahel ka – kuid nii omamoodi bussi polnud ju varem nähtud ja pidi ju tulema kaema. Nii ei jäänud meil muud kui hoida jututeemad Jumalal. Pakkusime võimalust koheseks palveks, kui jutt murede peale läks. Huvitav, et eri paigust on meelde jäänud just mehed, kes end avasid: “Paluge Jumalat. Ma ei saa oma eluga hakkama!” Või üks proua, kes väitis, et tema on elus kõik õigesti teinud ja Jumalat ei vaja. Hiljem kirjutasin selle vestluse ajendil laulu “Oma õigus ei suuda mind aidata”.

Andres Jäätma, muusik