In Koolitamine,Kuulutamine

Rühmatööde lühiülevaated konverentsil “Kogudus, osadus, osaduslik kogukond” 21.08.2021

EELK misjonikonverentsil „Kogudus, osadus, osaduslik kogukond” 21.08.2021 Missio Läänemaa „Rõõm vabadusest” raames toimus pärast ettekandeid kuus 50-minutilist töötuba. Neis kõneldust jõudis iga rühma esindaja viie minuti jooksul välja tuua järgmist.

Küllike Valk teemal „Kirik ja kohalik kogukond”: Kõlama jäi juhtmõte: astu alla rahva sekka, lase kõnepuldist lahti, mõtle raamidest välja. Kirikuhoone on kaugele nähtav ja ka kogudus on ümbruskonnas tegija.

Igakülgset koostööd toetab see, kui õpetaja elab lähedal. Õpetaja peaks oma kogudust hoidma ja ka kogudus õpetajat, ehkki teinekord on küsimus, et kuidas seda teha.

Koguduseliikmed võiksid julgemalt väljendada, et nad on kristlased. Kihelkondlikud sündmused pakuvad head võimalust koostööks. Koostööd saab teha kooliga jne. Tasub olla julge võimaluste otsimisel ja vaadata, kuidas teised teevad. Igal inimesel koguduses tuleb lasta tema parimate võimetega panustada.

Liisa Rossi teemal „Väikerühmatöö luterlikes kogudustes”: väikerühmades saab rääkida teemadel, mida suure hulgaga rääkida ei saa. Jumalateenistustel ei saa teistega tuttavaks, aga väikerühmas küll. Rühm aitab kaasa koguduse kasvule, tekitab rohkem huvi koguduse vastu.

Rühma alustamiseks piisab ühest inimesest, kel on huvi asjaga tegeleda. Koguduse õpetaja toetus on tingimata vajalik, ilma selleta vajub ettevõtmine soiku. Siingi tasub usaldada eestpalve väge!

Regina Hansen teemal „Kirik uue meedia ajastul”: vaatlesime uue meedia omadusi nagu digitaalsus ja interaktiivsus. Tehnilisi vahendeid hankida on lihtsam kui neid kasutama õppida. Oskajaid tasub otsida näiteks leerikooli õpilaste seast. Sotsiaalmeedia ja tavameedia põimumine loob uusi võimalusi: linkimine, vahetu tagasiside saamine.

Igaüks saab olla ajakirjanik. Kõigepealt tasub võtta sihtgrupiks oma koguduse liikmed ja liikuda sealt edasi.

Vallo Ehasalu teemal „Koguduse ilmikliikmete kaasamise ja aktiveerimise võimalused ja piirangud”: maakoguduses võib ilmik näiteks kutsuda surnuaiapühal inimesi värava juures jumalateenistusele, õpetaja nimel. Suures koguduses võivad küll olla kõik tööd juba ära tehtud…

Inimesi tuleks üldiselt harjutada mõttega, et koguduses on abi vaja. Juhatuse liikme ja tavaliikme vahel ei tasu suurt vahet teha, samuti vaimuliku ja ilmiku vahel.  Õpetaja, kes vabal ajal kannab näiteks moekaid lõhkisi teksaseid, võib tunduda tavainimesele lähedasem.

Siimon Haamer teemal „Koguduseliikme vaimuliku kasvu ja arengu toetamine, vaimulik juhendamine”: Vaimulik vastutab koguduseliikmete eest, tal tuleb siin võtta midagi ette. Võtmeküsimus on vaimuliku enda vaimulik kasv. Kui sellega on kehvasti, pole ka juhendamist loota.

Probleem võib olla eestpalvetajate vähesus. Koguduseliikmete andeid on raske leida ja kasutusele võtta. Ka väikegrupitööd esineb vähe. Piibli tundmises tuleb kasvada. Vaimulikul enese kokkuvõtmisest ei piisa, protsess peab loomulikult välja kujunema.

Triin Salmu teemal „Koguduste tulevik. Lapsed ja noored”: noori huvitavad rohkem siinpoolse maailmaga seotud teemad. Patu tunnetamisest tuleks rääkida läbi igapäevaelu näidete. Noored vajavad juhatust eluks ja kristlaseks olemiseks. Võimalus on noortegruppi kaasamine. Noored vajavad sõprust, usaldust, kuhugi kuulumist. Noored on head misjonärid teiste noorte seas.

Pildistas Illimar Toomet

Loe ka konverentsi kohta üldiselt