In Kuulutamine

Sellest, mis on

Helene ja Joona Toivanen rõõmustavad Myanmaris, et on saanud viisadele pikendust. Ka tööplaanid on viiruseohust hoolimata selginemas: „Luterliku teoloogia instituudi uus õppeaasta algab juunis, ning kuigi tulevik on ebaselge ja pigem tume, valmistume siiski uue õppeaasta alustamiseks. Helene kohendab õppekava ning teeb tunniplaani, Joona valmistab ette luteliku teoloogia loengumaterjale nii instituudis kui ka koguduse vabatahtlike ning vaimulike koolitamiseks.”

Toivanenid kirjutavad aeg-ajalt lugusid neid läkitava Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse misjoniblogisse. Mai alguses ilmus Joonalt mõtisklus kurjuse ja kannatuste teemal. Ta kirjeldab, kuidas 2004. aastal pärast hiidtsunamit näitasid paljude sõrmad süüdistavalt Jumala suunas, kes vahel soovivatki süütute inimeste kannatusi. Joona aga toetub kirikuisade traditsioonile, mis õpetab, et maailmas leiduv kurjus ja kannatus tuleb Jumala headuse puudumisest. Iseseisvalt pole kurjust ega kannatust olemas, vaid nad on nagu haigused või parasiidid, mis mõne hea asja külge haakudes need ära rikuvad. Ülestõusmine näitas, et ka surm on vaid „eimiski”, kaduv, ja ehkki kannatus on siin maises maailmas tõeline, on see põhimõtteliselt valu, mure ja hirm kõige kaduvuse pärast. Kui kaduvus ise kaob, ei saa kannatus enam elu mõjutada. Kristlastena teame aga kogu kaduvuse keskelgi, et Jumal on meiega ja tõmbab meid pidevalt enda suunas, ellu.

Maikuu Meie Misjoni sarjas Pereraadios kõneles tänavu suvel Soome tagasi pöörduv Titta Hämäläinen. Tema läkitaja, Soome Misjoniselts, lõpetab töö kogu Euroopas, et keskenduda veelgi vähem Kristust tundvatele rahvastele. Titta kirjeldab, kuidas 15 aastat tagasi lahkus ta kristlikust Soomest, aga naaseb nüüd sellisesse, kus kristlus pole enam enesestmõistetav. Temagi tunnistab, et lisaks kestvale armastusele Eesti vastu on temas tärganud soov aidata kuidagi Soome kirikut. „Kui ma Eestisse tulin, oli EELK Laste ja Noorsootöö Ühenudes meid neli ja pool töötegijat. Praegu on kaks,” toob ta välja aga Eesti tegeliku olukorra.

Meie noorteevangelistid, Signe ja Joel Reinaru on eriolukorra jooksul jaganud Jumala sõna kas veebi kaudu või elukohas rohujuuretasandil. „Lapsed on terved ja väga tublid. Muretsevad, et naabri tüdruk ei tunne veel Jumalat. Aga on ema ja isaga hakanud meiega koos kirikus käima!” kirjutavad nad oma toetajatele.

Kel on jagada, see jagab nagunii, ja kel on tugipunkt, see sellele toetubki. Mis on Sind eriolukorras toetanud? Mida oled nende vabade päevade jooksul avastanud või uut teha saanud? Kust said jõu teenimiseks eriolukorras? Andku Jumal, et varem peiduski püsinud allikad meie südameis ei kuivaks.

Tags Clouds