Tag Archives: välismisjon

Misjonäridele kaasa elama!

Helene ja Joona Toivanen suunduvad sügisest kolmeks aastaks Myanmarisse. Esimene aasta kulub intensiivseks keeleõppeks. Järgnevail kahel õpetavad nad Myanmari väikese luterliku kiriku (Lutheran Church of Myanmar) teoloogilises instituudis ning korraldavad kogudustes usu põhialuste seminare, et toetada noore kiriku iseseisvuse ja identiteedi arengut.

Helene ja Joona, miks te olete viimasel ajal külastanud kogudusi Soomes ja Eestis?

Et kogudused võiksid misjonitööst kuulda ja näha selle tegijaid, on misjonäridel tore kohustus oma tugikogudusi külastada. Usun, et iga misjonäri jaoks on omakorda oluline kuulda julgustavaid sõnu ning teada, et tema töö eest palvetatakse! Rahalisest toetusest makstakse misjonäridele palka ja kaetakse elamise ning reisikulud. Suurem osa rahast, millega misjonitööd maailma eri paigus tehakse, tulebki kogudustelt ja eraisikutelt.

Mida tähendab olla läkitaja?

Kes on jaganud oma ande või oskuseid abivajajatega, teab, kui suurt rõõmu see võib pakkuda! Misjonitöö keskmes on veendumus, et iga inimene on seotud kõigi teistega ning oleme üks Jumala rahvas, kutsutud üksteist armastama ja teenima Jumalalt saadud armastuse ja andidega.

Kõik ei saa kolida kaugele välismaale misjonitööd tegema. Seetõttu ongi töös jaotus: ühed on läkitajad ja teised misjonärid. Läkitaja elab kaasa misjonäri elule. Misjonitöö, milles läkitajad saavad olla osalised, avab meid jumalariigi tõelisusele kogu maailmas ja suunab nägema teist inimest. 

Läkitaja ja misjonäri vahel võiks olla dialoog, nagu apostel Pauluse ja teda toetavate koguduste vahel oli.

Mida siis teha misjonäride heaks kas eraisiku või tugikogudusena?

1. Palveta. Eelkõige palume, et hoiaksite Myanmari luterlikku kirikut ja seal tehtavat tööd eestpalves. Ka võõrasse kultuuri sisseelamine ja uue keele õppimine võtavad palju energiat. On hea teada, et sel ajal on meid kandmas palvevõrgustik nii Eestis kui Soomes.

2. Ela kaasa. Hakkame kord kvartalis kirjutama kirju, mida palume edastada lugemiseks koguduse teadetetahvlil, Facebookis vm. Tugikogudused võivad levitada ja kasutada kirju vastavalt oma soovile. Inimestel on võimalus ka isiklikult liituda meie sõbralistiga ning saada uudiseid otse oma e-postkasti. Selleks võtke ühendust Helenega e-posti aadressil helene.toivanen@eelk.ee. Meid saab jälgida ka Instagramis või Facebookis lehel Toivaset missio.

3. Tee nähtavaks. Misjonitöö võiks olla nähtav koguduse erinevates tegevustes ja kogunemistel. Näiteks saab pühapäevakooli misjoniõpe hoopis ilmekam, kui rääkida päris inimestest; lapsed saavad meisterdada misjonäridele kaarte või saata videotervituse ning meie saame samaga vastata. Myanmari luterlikul kirikul on ka väike lastekodu, kus lapsed kindlasti rõõmustaksid sellise suhtluse üle!

Leerikoolis saaksime kohtuda Skype kaudu ning misjonihuvilised võivad koguneda temaatilises ringis.

4. Toeta. Palume leida jõukohane summa välismisjoni töösse panustamiseks. Selleks võib korraldada näiteks käsitöö müüki, kohvikut valla päevadel, oksjonit, loteriid, korjandust, annetusvõimalusest teavitada jne. Ühise eesmärgi nimel tegutsemine liidab koguduseliikmeid!

Annetused tuleb suunata SA EELK Misjonikeskuse välismisjonitöö kontole EE292200221071313929, SWEDBANK, SWIFT kood/BIC HABAEE2X. Kõik sinna laekuv tulu läheb Myanmaris tehtava töö heaks.

5. Pühendu. Jätkame EELK Misjonikeskuse senist praktikat, mille kohaselt sõlmib tugikogudus misjonikeskusega tugikoguduse lepingu.

Loe veel Toivanenide siirdumisest Myanmari

Misjonitööle Myanmari

Teoloogiamagistritest abielupaar Helene ja Joona Toivanen on tänavu sügisel siirdumas õppejõududeks Myanmari luterliku kiriku teoloogiainstituuti.

Rakverest pärit Helene on andnud Tartu koolides religiooniõpetuse tunde, samas kui soomlane Joona on vaimulikuna teeninud Maarja kogudust. Viimased aastad on nad seda teinud Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse (SLEY) poolt Eestisse saadetud misjonäridena ning nüüd on neile avanemas uus tööpõld Kagu-Aasias. Novembri lõpul 2018 külastasid nad Myanmari, endise nimega Birmat, et tutvuda selle maa ja sealse luterliku kirikuga ning otsustada, kas see võiks olla nende uus tööpaik.

„Mõte Myanmari minekust on meil olnud juba kolm aastat,” selgitab Helene. „Palusin Jumalat, et Ta suunaks selgemalt, kas minna või mitte, sest inimesena ei saa sellist otsust ise teha. Eestis elada on mugav ja tore, meil on siin kodu ja sõbrad… Aga Myanmaris kogesime selget äratundmist: see on tõesti koht, kuhu Tema tahab meid järgmiseks tööperioodiks saata!”

Kultuur erinev, inimene sama

Helene on nõus, et inimlikult mõeldes näib sel paigal palju miinuseid: kõige madalam päevane temperatuur on +30; esineb pikk vihmaperiood; töökoht asub lärmakas suurlinnas; hügieenitingimused on harjumuspäratud jne. Heidutada see enam ei suutnud, seda enam, et Toivanenid on palju reisinud ja Joona kui Tansaania misjonäride laps on ka ise kasvanud Aafrika tingimustes. „Ma elan Eestiski võõras kultuuris,” tuletab Joona meelde. „Mu elu pidepunktid on pigem abikaasa ja Kirik, mis on olemas igal pool üle ilma, kus on kristlasi.

Inimesed on inimesed igas kultuuris,” jätkab kirikuõpetaja. „Kõikidel on samasugused küsimused, mis puudutavad elu ja surma, inimsuhteid, tervist, unistusi, vastutuse võtmist elus. Need haakuvad usuga, mis annabki elule suuna ja tähenduse. Mõnel pool võidakse olla sügavas segaduses, sest müüt, milles elatakse, ei anna rahuldavaid vastuseid sellistele eksistentsiaalsetele küsimustele.”

Joona sõnul lähevad nad Myanmari selleks, et jagada oma elu kaudu usku armastusse, mida nad ise on saanud kogeda.

Usuelu Myanmaris

Myanmaris valitseb ametlikult usuvabadus, aga praktikas tähendab see vabadust budistide ülekaalu (ligi 90%) tingimustes. Endise Briti kolooniana kohtab seal kristlastest enim anglikaane ja metodiste, aga palju on ka vabakogudusi, samuti esineb baptiste ja katoliiklasi. Üle 51 miljoni elanikuga Myanmaris tähendab kuus protsenti kristlasi mitut miljonit inimest.

Riigikeeleks on birma keel, mida kõik iga päev ei räägi. Toivanenid asuvad alguses õppima just seda eraldi tähestikuga keelt, ehkki loodavad ajapikku omandada ka ladina tähestikul põhineva mizo hõimu keele, mida kasutatakse suurlinnas Yangonis selles luterlikus kirikus, kuhu nemad tööle asuvad. Luterlikke kirikuid on siin neli ja nad on tekkinud eri hõimude baasil, mis on saanud evangeliseeritud. Luterlik Maailmaliit on alustanud siin tööd nende noorte kirikute ühendamise eesmärgil.

Turvalisuse pärast ei pea Toivanenide hinnangul muret tundma mitmekülgse eluga suurlinnas, kus eri usundite pühakojad asuvad lähinaabruses, nii et budistidele, hinduistidele, moslemitele jt iseloomulikud muusikahelid sulanduvad tänavail sõbralikult üksteisesse. Yangonis õnnestus pühapäeval kuulda ka ühe katoliku kiriku kellalööke, mis rõõmustas seda enam, et kristlike pühakodade ehitamist siin tegelikkuses piiratakse.

Mizo hõimu luterlased

Antud SLEY partnerkirik loodi alles kümmekond aastat tagasi ja selles on paartuhat liiget. Vaimulikke on 13, kogudusi on ametliku statistika järele kaheksa. Lisaks on mitu lastekodu ja väike teoloogiline instituut hetkel kuue üliõpilasega, mis on töötanud üle pooleteise aasta ja mida aitasid rajada SLEY misjonärid. Toivanenide ülesanne on instituuti edasi arendada ja seal õpetada. Nemad oma magistrikraadidega on ülejäänud paari kohaliku õppejõu kõrval lausa üliharitud!

„Veel on kavas korraldada kiriku vabatahtlikele seminare nii Yangonis kui ka Myanmari põhjaosas, selle kiriku teistes kogudustes. Õpetada tuleb kohati lausa usu põhiküsimusi, sest kirikuliikmete luterlik identiteet on veel veidi ebamäärane,” valgustab olukorda Helene. Ideid on veelgi, aga mis saab teoks, selgub tulevikus kohapeal. 

Toivanenid hakkavad õpetama birma keeles ja loodavad, et laialdasemalt kasutatav keel toob peale mizode instituuti ka teisi tudengeid.

Tulijate eelis

Joona hinnangul on nende „kodukiriku” teoloogia liiga läänelik ega arvesta küllaldaselt Myanmari eluolu. Joonat julgustab kogemus Eestist, kus ta on märganud iseärasusi just soomlase pilguga vaadates. Kõrvalpilk laseb näha ka ülevõtmisi teistest kultuuridest, sh mittevajalikke ja kohalikku loovust pärssivaid. „Me võime myanmarlasi julgustada, et läänepärane kristlus pole ainus võimalik ja neil tasub otsida sobivamaid kiriku ülesehitamise viise,” arvab ka Helene. Uustulnukaina küsides, õppides ja nüanssidele tähelepanu juhtides loodavad misjonärid sobivate vormide leidmises abiks olla.

Tartust saavad Toivanenid lahkuda suhteliselt rahuliku südamega: Maarja kiriku ehitamise jätkumine on heades kätes ning kogudusele leitakse uus karjane.

EELK ja Soome luterliku kiriku vahelise kokkuleppe alusel saavad Toivanenidest ka meie kiriku välismisjonärid. See on suur samm EELK-le, sest kodumaalt evangeeliumi kuulutajate väljaläkitamine on märk kiriku küpsusest ning valmidusest teenida piirkondi, kus Kristust veelgi vähem tuntakse. Helene ja Joona Toivaneni tööd Myanmaris saab toetada annetustega SA EELK Misjonikeskuse kontole: EE292200221071313929 Swedbank, SWIFT kood/BIC HABAEE2.

Piret Riim

Lugu ilmunud ajakirja Meie Misjon kevadnumbris 2019

Loe Toivanenide töö toetamisest Myanmaris